UAV-tehnoloogia järkjärgulise küpsuse tõttu otsustas 1930. aastatel Briti valitsus välja töötada mehitamata sihtlennuki, et katsetada suurtükivägi efektiivsust lahingulaevadel õhusõidukite vastu. 1933. aasta jaanuaris teatas GG; Ferrer Kunz GG; uav teisendatud GG-st quot; Ferrer" vesilennukit katsetati edukalt. Varsti pärast seda töötas Ühendkuningriik välja puidust kahetiivalise drooni nimega DE Havillandi ööliblikas. Aastatel 1934–1943 toodeti 420 uAV-d, mis nimetati ümber" Queen Bee" ;.
Inglased olid mängust ees ja ameeriklased ei jäänud neist palju maha. Sperry ja Delco töötasid esimese drooni Ameerika Ühendriikides välja juba aastal 1915. Vaid 272 kg kaaluv droon töötab 30-kilovatise kolbmootoriga ja on paigaldatud mururööpadega neljarattalisele tõukerattale. Pärast lennuki käivitamist juhtige slaidil asuvat varustust. Pärast teatud kiiruse saavutamist laskus lennuk libisemiselt maha ja lendas taevasse. Siis kontrolliks lihtne güroskoobiseade lennu suunda ja kapselbaromeeter lennuki kõrgust. 1915. aastal tegi õhust Torpeedo nime kandev droon mitte ainult edukaid proovilende, vaid proovis oma sihtmärki edukalt 136 kilogrammi lõhkeainega.
Varsti pärast seda arendas Ameerika Ühendriikide armee Charles F. Catlin drooni nimega Catlin Fly. Tavalise biplaaniga sarnane lennuk kaalub 238,5 kilogrammi ja mahutab 82 kilogrammi pomme. See suudab lennata kiirusega 88 kilomeetrit tunnis. USA armee alustas Kettering Bugi proovilende 1918. aasta septembris ja viis lõpuks 22. oktoobril taevasse.
1930. aastatel arendas Ameerika lennundusekspert Reginald Derry raadio teel juhitava lennuki Ameerika Ühendriikide armee sihtmärgi laskmiseks. 1939. aastal töötas USA välja ka ülemise ühe tiibaga uav-i, mille nimi oli RP-4.
1941. aastal toimus rünnak Pearl Harbourile. Sõjavajaduste tõttu hakkasid USA armee ja merevägi tellima suurt hulka sihtlennukeid, sealhulgas 984 sihtlennukit OQ-2A, 9 403 sihtlennukit OQ-3 ja 3548 sihtlennukit OQ-13. Kaks viimast on varustatud võimsate mootoritega ja suudavad lennata kiirusega kuni 225 kilomeetrit tunnis ja kuni 3000 meetri kõrgusel.
Teises maailmasõjas kasutas USA armee õhukorpus ohtralt mehitamata sihtlennukeid ja Vaikse ookeani teatris Jaapani sihtmärkide pommitamiseks kolvimootoriga droone koos raskete pommidega. Sõja ajal plaanis MILITARY oma seismajäänud pommitajad B-17 ja B-24 muuta puldide kandmiseks kaugjuhitavateks pommitajateks. Piloot ajab pommitaja randa, langevarjud välja ja pommitaja lendab raadio juhtimise all seni, kuni tabab sihtmärki. Kuid tehnoloogia maksumus ja keerukus tähendasid armee projektist loobumist. Sel perioodil töötas USA merevägi välja ka kolm reaktiivlennukit, nimega" Glauber" ;," Fugan" ja&"Gaegler GG", kuid erinevatel põhjustel ei olnud nad sõjaväeteenistuseks ametlikult varustatud.
Pärast II maailmasõda jõudis lennundustehnoloogia kiire arenguga uavide perekond järk-järgult oma hiilgeaega. Siiani on maailmas välja töötatud ja toodetud ligi 100 uut tüüpi uav-d ja mõned uued mudelid on väljatöötamisel. Arvestades arvutitehnoloogiat, automaatset piloottehnoloogiat ning kaugjuhtimis- ja telemeetriatehnoloogiat ning uav-rakendust, samuti uav-taktika põhjalikke uuringuid, kasutatakse uav-d üha enam sõjaväes, tuntud kui" air mitmekülgne" ;," õhu lemmik" ;.
Mehitamata lennuk nimega Falcon HTV-2 on võimeline lendama 20-kordse helikiirusega. Eeldatakse, et New Yorgist Los Angelesse sõidetakse vähem kui 12 minutiga, võrreldes tavalise vähemalt viietunnise lennuga.
Falcon HTV-2 lastakse raketist välja ja kiirustatakse siis maapinnale kiirusega 13 000 miili tunnis. Eelmine katselend kestis vaid üheksa minutit ja maandus tehniliste raskuste tõttu ohutult tahtlikus õnnetuses. Proovilend oli väga edukas, värskendades uut suborbitaalset kosmoselendu ja valmistudes uue põlvkonna superrelvadeks. Falcon HTV-2 käivitatakse 11. augustil EDT-st Vandenbergi õhujõudude baasist Californias õhujõudude raketis Minottir IV tingimusel, et ilmastikutingimused on soodsad. Käivitamine oli algselt kavas 10. augustil.
Projekti töötasid Pentagon ja Defense Advanced Research Projects Agency (DARPA) ühiselt välja osana uue põlvkonna hüperhelirelvadest, mis suudaksid rakettidest kiiremini pihta saada. USA sõjavägi loodab, et uus droon suudab tunni aja jooksul terroriste või eksiilvalitsust kõikjal maailmas lüüa. Võimalust nimetatakse tavaliseks ajastatud ülemaailmseks streigiks (CPGS).
Esimesel katselennul, 2010. aasta aprillis, ei tuvastanud DARPA insenerid täpselt, mis viga oli. Mõned on oletanud, et lennuk võis pardal olles üle kuumeneda. Teiseks katsemissiooniks on tehtud rida kohandusi, sealhulgas raskuskeskme muutmine ja laskumisnurga vähendamine.
GG quot; Me' vaatame mõne väljakutse lahendamist, nagu näiteks püsiv hüperhelilend," ütles Dave Neyland, darpa' programmi taktika ja strateegia büroo direktor. Peame täiendama oma tehnilisi teadmisi, et hõlbustada hüperhelitehnoloogia arengut tulevikus. Esimeselt lennult saime väärtuslikku teavet ja inseneride ülevaatekomisjoni järelduste põhjal tegime mõned muudatused, mis aitavad teist lennukatset paremaks muuta. Nüüd oleme selle katse jaoks kõik valmis."
17. märtsil 2005 teatas Honeywell International, et on saanud süsteemitehnika lepingu kaitseministeeriumi kõrgtehnoloogiliste uurimisprojektide agentuuri' s (DARPA) miniatuurse mehitamata õhusõiduki (MAV) ja armee&# 39 erinevuste analüüsimiseks; s Future Combat System (FCS) 1. taseme mehitamata õhusõidukite süsteemid.
DARPA' täiustatud kontseptsiooniprogrammi raames töötas Honeywell International välja MAVi, ütleb Honeywell International' FCS 1. taseme UAV-süsteemide programmijuht Steve Cknight. Leping, mis on Honeywelli teine verstapost, kajastab armee' hakanud välja töötama MAV-tehnoloogia variante lahinguväljale.
Boeing ja Scientific Applications International on FCS' juhtivad süsteemide integraatorid. Honeywell ütles, et leping pliisüsteemide integraatoriga sisaldab MAV-i variandi teostatavusuuringut, samuti drooni' kaasaskantavaid video- ja infrapunakaameraid.
MAV on varustatud ettepoole suunatud ja allapoole suunatud videokaameratega, mis edastavad teavet maapealse kaugjaama videoterminalidesse. Honeywelli' variandidroonid varustatakse infrapunakaameratega. Droon on loodud selleks, et pakkuda sõduritele paremat olukorrateadlikkust, et kaitsta neid vaenlase tule eest. UAV-d kasutatakse luurel, turvalisusel ja sihtotsingutel avatud, lainetaval, keerulisel ja linnamaastikul. Vertikaalset õhkutõusu ja maandumist kasutades saavad nad lennata puude all, pilvede all ja džunglites.
FCS kasutab täiustatud kommunikatsiooni ja tehnoloogiat, et siduda sõjavõitlejad mehitatud ja mehitamata maa- ja õhusõidukite platvormide ning anduritega. FCS võimaldab vägedel kiiresti liikuda ja täita mitmesuguseid ülesandeid.
